Nonih, eelmisest sissekandest on mõni päev möödas. Tundub, et mul hakkab see vaimustus üle minema. Tegelt ma arvan, et mul ei ole lihtsalt aega olnud. See nädal oli üldse selline liiga hull. Nii tööl kui eraelus. Kuigi ega sellest viimasest midagi eriti kirjutada ei ole. Tööst ma põhimõtteliselt siia ei kirjuta, selle panin kohe alguses paika. Ma kirjutan siia oma spa käigust siis. Eile siis läksime kella 18 ajal Otepääle. Kui meie sinna jõudsime olid teised juba söömisega alanud. Kardulast ja mingit liha sai. Kardulas oli hea. Liha sees olevad persiku tükid olid ka magusad. Muud nagu meeldejäävat söögi sees ei olnud. Pärast sööki oli loeng, kus üks meie keskuse arst luges väga huvitava loengu. Ütlen kohe ära, et mind ajas see asi marru. See loeng ei olnud tegelt meie tööga üldse seotud...või noh, natukene ikka oli, sest ta rääkis mehest ja naisest. Igapäevaselt seda lihtsalt kasutada ei saa...ainult ennast saab niiöelda arendada.Mulle üldse ei meeldi mingid enese vaimu arendamise jne jama...miks keegi peab mulle ütlema, et milline ma tegelt olema peaks ja et su praegune elu siimaani on jama olnud ja sa ei oska ikka üldse elada ja sa ei saa millegagi hakkama!
Nii...igatahes põhipoint(nii palju kui ma üldse süvenesin ja kuulasin) on selles, et igas inimeses on kaks poolt. Nii naine kui mees...No see on loogiline ka, et inimesel on ju nii meessugu hormoonid kui naissugu hormoonid eksole. Ja et endas tuleb need kaks asja ikka üles leida ja tasakaalu panna jne... Ja et osad isikuomadused ongi nagu sinu sisemise naise omad ja teised siis mehe omad..Ja mis mind siis marru ajas....See, et kõik halvad omadused tulevad ikka sinu sisemisest mehest! Kurat küll! miks alati mehed on kõiges halvas süüdi! Jummala marru ajab! Kõik tore(headus , kannatlikkus, arusaamine) on naisest ja kõik halb(viha, raev jne..) on mehest. Ma ei tea... Miks nagu mehi nii rämedalt igal pool tambitakse. Äkki sellepärast, et kellelegi peab süü langetama ja kõige lihtsam seda on teha meestele...Mehed siis vahivad möku näoga ja võtavad kõik omaks, sõnagi lausumata... Kui naistele midagi pahaks panna, siis oleks ju maailmalõpp kiire tulema arvatavasti. Nii, siit jutust võib üks analüüsija järeldada nüüd, et mulle ei meeldi naised. Kahjuks on see vale, mulle naised väga meeldivad:) Aga see mida tehakse meestega, vot see ei meeldi. Palju räägitakse diskrimineerimisest(kuradi keeruline sõna, ma ei tea kas sai õigesti). Kõik naised muidugi karjuvad, kuidas neid diskrimineeritakse töö juures. Et, naised saavad vähem palka jne....okei, see võib tõesti tõsi olla. Mehi ju diskrimineeritakse samamoodi. Sellest ei tee keegi juttu. Naised ei ütle selle kohta midagi, kui neile on kõik peod tasuta ja saavad igale poole tasuta sisse ja esimene koks on ka tasuta. Minu meelest on see diskrimineerimine ju?! Mehed maksavad, ja naised saavad tasuta. Ma arvan, et see protsent, mille mehed tööl rohkem teenivad, selle nad peol ka rohkem raiskavad naiste peale....äkki isegi rohkem ma arvan. Siis on nagu ju kõik paigas. Mehed teenivad rohkem, aga selle teenitud osa saavad ju naised endale. Nende peale see läheb. Või noh, kokkuvõttes läheb see mõlema peale. Siis peaks ju selleosaga tasakaal olema... Kurat, sellepeale ma ei ole nii mõelnudki...Huuh!! kergem hakkas kohe. Järgmine kord on siis kergem sellisele peole minna. Maksan hea tundega selle 50 krooni piletiraha ja ostan ühe koksi endale.... Aga kui ma mingi tüdrukuga jutule ei saa ja midagi muud sealt ei tule? Siis on ikkagi ju ebavõrdsus? Naine on minu palgast oma osa saanud, aga mina ei ole ju midagi saanud? Ega iga pidu ju tüdrukut ei saa...no mina ei saa vähemalt, nii täkk ma ei ole kui Juha on:) Ma vist ikka ei taha seda piletiraha maksta ja seda koksi osta... Hmmm..tundub ikkagi, et meestel on siin ikkagi halvem seis...Jõle keeruline värk eksole. Aga me nüüd kõik koos saime aru, et mehi diskrimineeritakse rohkem. Ma arvan, et selles osas on ikkagi tasakaal. Mehi diskrimineeritakse ja naised saavad mis nad tahavad. Meie, Mehed, oleme rahul sellega. Rahul sellega, et naised on rahul ja vait ja nad ei karju, et neil on paha elada ja kõik on halvasti... Me oleme valmis selleeest ka maksma. Ma mõtlen, kes see loll mees oli, kes ütles, et me rohkem teenime kui naised. See ei oleks tohtinud kunagi välja tulla. Ma arvan, et see oli Savisaar.(Kedagi peab ju süüdistama)
Nii, aitab küll..jutt läheb pikaks, Liis ei jõua jälle äkki lõpuni lugeda...Näete, et naised rahul oleks, pean ma enda sissekande põhimõtteliselt poolikuks jätma. Peaasi et naised rahul oleks eksole;)
Kena, mul tuleb raske nädalavahetus. Lähen sõbra juubelile.
Olge terved.
Olge rahul sellega mis teil on. Ärge otsige midagi muud...Miski muu ei ole teie. See on teiste ettekirjutus.
Teie elu on terviklik ja täiuslik just nii nagu ta on.
Kohtumiseni mu kallid!
Kakki Junninen
Saturday, December 12, 2009
Tuesday, December 8, 2009
Mis mulle meeldib ja mis mulle ei meeldi.
Kõige pealt siis asjadest mis mulle meeldivad...
Kõige pealt mõned nimed: (järjestus on suvalises järjekorras) Zooey Dechanel, Jennifer Aniston(kusjuures just eile vaatasin, et ta hakkab ikka vanaks jääma...kahju.aga ikkagi meeldib..veel mõne aasta), Jordana Brewster, Marika (kindlasti maailma kõige lemmikum naine),Trini-Li (Kindel teine koht...Miks teine? Sest ta ei oska veel kõndida:),Rohkem nimesid ei hakka tooma.
Mõtlen, et ma ei saa siia oma sõbrannade nimesid vist ühtegi panna...sest kui keegi meelest läheb, mis siis saama hakkab? Tuleb selline sõda, et ma pean Eestist ära kolima (aga Eestis mulle meeldib). Lihtsam on siis nii, et ma nimetan oma sõpru siia lihtsalt:).....Tegelt ei nimeta ma neid ka...Nad ju ei meeldi mulle..Ma pean nendega lihtsalt aega veetma, muidu mul ei oleks ju midagi teha. Igav oleks. Nii et sõbrad, ma kasutan teid lihtsalt ära, te ei meeldi mulle:). Madis eriti :P...(miks ma seda julgen välja öelda? Sest Madis ei usu, et mina seda blogi siin pean...Nii et Madis, see ei ole tegelt mina kes siia kirjutab;)
Aga aitab sellest, ütlen veel asju mis mulle tegelikult meeldivad..
Korvpall meeldib. Ma kusjuures olen mõelnud, miks see nii on. Sest olgem ausad..Ma ei ole maailma kõige pikem inimene eksole...see on reaalsus, ja keegi pidi selle välja ütlema. Seoses sellega, ei ole mul kõige paremad eeldused korvpalli mängimiseks..loogiline eksju? Aga miks mulle ikkagi meeldib seal platsi peal joosta nii, et higi tilgub silma ja hakkab kipitama ja oled üleni higine ja libe ja siis tuleb mingi minust suurem mees(sest ma olen ju lühike) ja jookseb minu vastu ja ta on higine ja karvane ja haiseb jubedalt. Ja siis tehakse minule rünnakul viga. See sama suur ja higine ja karvane ja haisev mees jooksis mu lihtsalt pikali. Kui mu ema mind näeks, kuidas ma korvpalli mängin ja kes minu vastu mängivad...ma arvan, et me ei saaks mängida eriti, sest ema katkestaks iga natukese aja tagant mängu ja kurjustaks vastasmeeskonna poistega, et tema pojale nii palju haiget tehakse. Vot, siin ongi see point...Ma sain haiget..ja see mulle meeldib kogu selle asja juures. Meeldib see, et ma tulen püsti (ma sain tõesti kõvasti haiget aga see ei loe mulle...) Ma natukene kannatan hambad risti platsi kõrval ja mängin edasi....Teate, sellist asja minuga ei juhtu tavaliselt. Ma kardan hirmsasti valu ja kui ma juba haiget olen saanud, siis ma enam sinna tagasi ei tüki (nii on vast kõigil, kes on enamvähem arukad ja saavad asjadest aru). Korvpalliga on siis teised lood.Kui korvpallis seda kontakti ei oleks, ja kui haiget ei saaks...ma arvan, et ma ei mängiks seda mõtetut spordiala, kus suured( ja mõned natukene lühemad) mehed patsutavad palli ja viskavad seda läbi mingi oranzi rõnga, mille keegi tädi sinna pununud on eksole...Mõte kadus ära:).
Mis seal ikka...räägin asjadest mis mulle ei meeldi.
Kõigepealt lugege uuesti kaks sissekannet allpool olev jutt uuesti:) seal on üks asi kirjas, mis sobib ka siia sissekandesse.
Mis veel....Enamus kõik loomad. Kassid on maailma kõige hullemad loomad. Ma ei ole vist mitte ühtegi teist sellist looma näinud, kui on kass. Nad on nii tänamatud ja see mind vihale ajab ja sellepärast nad ei meeldi ka mulle. Sa annad neile süüa. Sa pesed neid. Sa annad neile peavarju ja pakud sooja. Ja mis sa vastu saad? Mitte midagi... Senikaua on kõik hästi, kuni sa unustad ühe nendest tegevustest kogemata ära, või lähed kodust kaheks päevaks ära....Johhaidiii! Kui sa tuled siis tagasi kusiganes sa käisid, või oled unustanud talle hommikul neid kuradi krõbuskeid või seda konservi panemast...No siis on kindel laks, et kõik su saapad ja uued kingad mis sa just Stockmannist 3500.- krooni eest ostsid( kusjuures nad olid veel allahinnatud 4000.- krooni pealt, sest olid ju hullud päevad) on täis kustud ja siis su toas on kõik voodi sassi aetud ja kappi on ta raipenahk ka kusnud! Uus Armani ülikond on rikutud, ilus aastalõpu balli jaoks ostetud kleit on ka rikutud. Kusjuures see oli veel renditud ka ja nüüd peab selle kõik kinni maksma. Mehed, teie maksate! Kusjuures paras teile! Olete siis nii jobud, et sellisel eluka üldse oma kindlusesse lasete! Memmekad! Nii!...(hingan sügavalt sisse, sest kütsin ennast paljast mõttest juba üles) Iga korralik mees lööks selle raisa maha eksole! Aga ei..kõik kes kassi peavad...Teate mis need teevad ve?(eriti naised) Nad on kurvad, sest neil on endal tõesti kahju, et see söök ja konserv läks täitsa meelest panna sinna kaussi ja kiisuke oli päev otsa näljas. Kuigi normaalne inimene saab aru, et krõbuskeid ju on mida süüa. Mehed lähevad lihtsalt välja suitsu tegema, ei julge nad midagi öelda, isegi kui nad natukene on selle Armani ülikonna pärast mures...Kas te nüüd näete mis see maailma kõige hullem loom teiega teinud on?? Ta on teid ümber näpu keeranud... Ja tal endal ei ole kahju ka ja ta ei kardagi teid, sest ta teab , et ta saab oma söögi...
Mina elasin kaks nädalat sugulaste majas..Ma olin selle maja boss kaks nädalat ja asjad käisid nii nagu mina tahtsin... Sugulased läksid reisile Euroopasse. Miks ma siis sinna majja pidin jääma? Ma pidin andma nende kassidele süüa. Neil oli enda kass (see kass oli selline kes sõi aind konserve, krõbuskeid ei puutunud, kuigi talle neid koguaeg ette pandi)kelle nad teadlikult olid endale võtnud. Muidu oli neil kaks kassi, aga üks oli ennem juba ära surnud, jäi auto alla. Nii, neil oli siis üks enda kass ja peale selle söötis pereema ja ka kõik teised kes seal elasid kolme kassi vist veel. Need teised kolm olid tänavapealt. Üks oli vist siis emane kass ja kaks tema poega..Oli vist nii, ma ei süvenenud eriti. Ok, nad läksid euroopasse, ja lugesid mulle sõnad peale. Et ma ikka kasse toidaks..Aga ma arvan, et nad ise ka teadsid millega see kõik lõppeb...Igaljuhul kui nad tagasi tulid kahe nädala pärast, oli neil imestus suur. Nende Tipsu või Nurru( ma ei tea siiamaani nende kassi nime) sööb krõbuskeid. Vaadake, kui kõht on kaks nädalat tühi olnud, siis need raiped söövad hambapastat ka.. ma arvan (ma ei andnud talle seda.) Teisi kasse ei olnud enam.... Ma tegin lihtsalt. Räägin terve valemi teile lahti.
Oma kassile andsin iga õhtul natukene krõbuskeid. Arusaadavalt ta alguses neid ei tahtnud, kolmandal päeval juba lasi isuga ja oli mulle nii tänulik. Hommik algas nii, et nende enda kassi viskasin laua pealt maha. Pererahval oli selline rumal komme sisse harjutatud, et kass magas söögilaua peal. Kuidas saab süüa hommikust lauapeal, kus peale sinu kohvitassi ja juustusaiade on ka Tipsu(või Nurru) KARVAD! Heaküll, ma ei taha seda meenutada. Igatahes, viskasin kassi lauapealt maha. Paarkorda oli ka nii, et ta ei kuulnud mu tulemist ja tema äratus algas peapidi vastu maad kolksatades...Arusaadavalt, ta ehamatas ja pani oma aknakese kaudu kiirelt välja jooksu. Seda akent, kus ta välja läks, sai monteerida vastavalt vajadustele. Sai panna nii, et kass käib sisse-välja siis kui tahab. Sai panna nii, et kass saab aind sisse ja välja ei saa ja sai nii panna, et kass saab ainult välja, sisse ei saa eksole. Mina muidugi kasutasin seda viimast varianti. Kass oli päev otsa väljas ja näljas. Kui mina kell 18.00 koju jõudsin, lasin ta ikka tuppa krõbuskeid sööma. Teistele kassidele süüa ei andnud ja nemad kadusid ära. Läksid vast naabrite juurde. Paras neile kah!
Kui pererahvas koju tuli, siis mina ikka rõõmsalt kohe ukse peal hõikasin, et olen neil siin elu kergemaks teinud ja suurpuhastust teinud ja nii... Ja nende kassi ka välja õpetanud.
Ma nüüd ei tea, kas nad ise ka õnnelikud olid, aga nende kassile jäi nüüd rohkem süüa, tema ikka tänulik oli minule..
Kui teil on vaja suurpuhastust, siis pange oma kuulutused siia blogisse. Äkki aitan teid hädast välja...aga mu kingad peate kinni maksma, sest nad raiped kusevad kindlasti mu saabaste peale, enne kui arusaavad kes peremees on.
Nii palju siis asjadest mis mulle ei meeldi ja meeldivad..tegelt on neid rohkem, aga kuradi kassi-jutt võttis palju ruumi ja te kindlasti ei viitsi rohkem lugeda. Ma ei viitsi hetkel rohkem kirjutada ka.
Rivole Palju Õnne!
Tsau!
Grinch!
Kõige pealt mõned nimed: (järjestus on suvalises järjekorras) Zooey Dechanel, Jennifer Aniston(kusjuures just eile vaatasin, et ta hakkab ikka vanaks jääma...kahju.aga ikkagi meeldib..veel mõne aasta), Jordana Brewster, Marika (kindlasti maailma kõige lemmikum naine),Trini-Li (Kindel teine koht...Miks teine? Sest ta ei oska veel kõndida:),Rohkem nimesid ei hakka tooma.
Mõtlen, et ma ei saa siia oma sõbrannade nimesid vist ühtegi panna...sest kui keegi meelest läheb, mis siis saama hakkab? Tuleb selline sõda, et ma pean Eestist ära kolima (aga Eestis mulle meeldib). Lihtsam on siis nii, et ma nimetan oma sõpru siia lihtsalt:).....Tegelt ei nimeta ma neid ka...Nad ju ei meeldi mulle..Ma pean nendega lihtsalt aega veetma, muidu mul ei oleks ju midagi teha. Igav oleks. Nii et sõbrad, ma kasutan teid lihtsalt ära, te ei meeldi mulle:). Madis eriti :P...(miks ma seda julgen välja öelda? Sest Madis ei usu, et mina seda blogi siin pean...Nii et Madis, see ei ole tegelt mina kes siia kirjutab;)
Aga aitab sellest, ütlen veel asju mis mulle tegelikult meeldivad..
Korvpall meeldib. Ma kusjuures olen mõelnud, miks see nii on. Sest olgem ausad..Ma ei ole maailma kõige pikem inimene eksole...see on reaalsus, ja keegi pidi selle välja ütlema. Seoses sellega, ei ole mul kõige paremad eeldused korvpalli mängimiseks..loogiline eksju? Aga miks mulle ikkagi meeldib seal platsi peal joosta nii, et higi tilgub silma ja hakkab kipitama ja oled üleni higine ja libe ja siis tuleb mingi minust suurem mees(sest ma olen ju lühike) ja jookseb minu vastu ja ta on higine ja karvane ja haiseb jubedalt. Ja siis tehakse minule rünnakul viga. See sama suur ja higine ja karvane ja haisev mees jooksis mu lihtsalt pikali. Kui mu ema mind näeks, kuidas ma korvpalli mängin ja kes minu vastu mängivad...ma arvan, et me ei saaks mängida eriti, sest ema katkestaks iga natukese aja tagant mängu ja kurjustaks vastasmeeskonna poistega, et tema pojale nii palju haiget tehakse. Vot, siin ongi see point...Ma sain haiget..ja see mulle meeldib kogu selle asja juures. Meeldib see, et ma tulen püsti (ma sain tõesti kõvasti haiget aga see ei loe mulle...) Ma natukene kannatan hambad risti platsi kõrval ja mängin edasi....Teate, sellist asja minuga ei juhtu tavaliselt. Ma kardan hirmsasti valu ja kui ma juba haiget olen saanud, siis ma enam sinna tagasi ei tüki (nii on vast kõigil, kes on enamvähem arukad ja saavad asjadest aru). Korvpalliga on siis teised lood.Kui korvpallis seda kontakti ei oleks, ja kui haiget ei saaks...ma arvan, et ma ei mängiks seda mõtetut spordiala, kus suured( ja mõned natukene lühemad) mehed patsutavad palli ja viskavad seda läbi mingi oranzi rõnga, mille keegi tädi sinna pununud on eksole...Mõte kadus ära:).
Mis seal ikka...räägin asjadest mis mulle ei meeldi.
Kõigepealt lugege uuesti kaks sissekannet allpool olev jutt uuesti:) seal on üks asi kirjas, mis sobib ka siia sissekandesse.
Mis veel....Enamus kõik loomad. Kassid on maailma kõige hullemad loomad. Ma ei ole vist mitte ühtegi teist sellist looma näinud, kui on kass. Nad on nii tänamatud ja see mind vihale ajab ja sellepärast nad ei meeldi ka mulle. Sa annad neile süüa. Sa pesed neid. Sa annad neile peavarju ja pakud sooja. Ja mis sa vastu saad? Mitte midagi... Senikaua on kõik hästi, kuni sa unustad ühe nendest tegevustest kogemata ära, või lähed kodust kaheks päevaks ära....Johhaidiii! Kui sa tuled siis tagasi kusiganes sa käisid, või oled unustanud talle hommikul neid kuradi krõbuskeid või seda konservi panemast...No siis on kindel laks, et kõik su saapad ja uued kingad mis sa just Stockmannist 3500.- krooni eest ostsid( kusjuures nad olid veel allahinnatud 4000.- krooni pealt, sest olid ju hullud päevad) on täis kustud ja siis su toas on kõik voodi sassi aetud ja kappi on ta raipenahk ka kusnud! Uus Armani ülikond on rikutud, ilus aastalõpu balli jaoks ostetud kleit on ka rikutud. Kusjuures see oli veel renditud ka ja nüüd peab selle kõik kinni maksma. Mehed, teie maksate! Kusjuures paras teile! Olete siis nii jobud, et sellisel eluka üldse oma kindlusesse lasete! Memmekad! Nii!...(hingan sügavalt sisse, sest kütsin ennast paljast mõttest juba üles) Iga korralik mees lööks selle raisa maha eksole! Aga ei..kõik kes kassi peavad...Teate mis need teevad ve?(eriti naised) Nad on kurvad, sest neil on endal tõesti kahju, et see söök ja konserv läks täitsa meelest panna sinna kaussi ja kiisuke oli päev otsa näljas. Kuigi normaalne inimene saab aru, et krõbuskeid ju on mida süüa. Mehed lähevad lihtsalt välja suitsu tegema, ei julge nad midagi öelda, isegi kui nad natukene on selle Armani ülikonna pärast mures...Kas te nüüd näete mis see maailma kõige hullem loom teiega teinud on?? Ta on teid ümber näpu keeranud... Ja tal endal ei ole kahju ka ja ta ei kardagi teid, sest ta teab , et ta saab oma söögi...
Mina elasin kaks nädalat sugulaste majas..Ma olin selle maja boss kaks nädalat ja asjad käisid nii nagu mina tahtsin... Sugulased läksid reisile Euroopasse. Miks ma siis sinna majja pidin jääma? Ma pidin andma nende kassidele süüa. Neil oli enda kass (see kass oli selline kes sõi aind konserve, krõbuskeid ei puutunud, kuigi talle neid koguaeg ette pandi)kelle nad teadlikult olid endale võtnud. Muidu oli neil kaks kassi, aga üks oli ennem juba ära surnud, jäi auto alla. Nii, neil oli siis üks enda kass ja peale selle söötis pereema ja ka kõik teised kes seal elasid kolme kassi vist veel. Need teised kolm olid tänavapealt. Üks oli vist siis emane kass ja kaks tema poega..Oli vist nii, ma ei süvenenud eriti. Ok, nad läksid euroopasse, ja lugesid mulle sõnad peale. Et ma ikka kasse toidaks..Aga ma arvan, et nad ise ka teadsid millega see kõik lõppeb...Igaljuhul kui nad tagasi tulid kahe nädala pärast, oli neil imestus suur. Nende Tipsu või Nurru( ma ei tea siiamaani nende kassi nime) sööb krõbuskeid. Vaadake, kui kõht on kaks nädalat tühi olnud, siis need raiped söövad hambapastat ka.. ma arvan (ma ei andnud talle seda.) Teisi kasse ei olnud enam.... Ma tegin lihtsalt. Räägin terve valemi teile lahti.
Oma kassile andsin iga õhtul natukene krõbuskeid. Arusaadavalt ta alguses neid ei tahtnud, kolmandal päeval juba lasi isuga ja oli mulle nii tänulik. Hommik algas nii, et nende enda kassi viskasin laua pealt maha. Pererahval oli selline rumal komme sisse harjutatud, et kass magas söögilaua peal. Kuidas saab süüa hommikust lauapeal, kus peale sinu kohvitassi ja juustusaiade on ka Tipsu(või Nurru) KARVAD! Heaküll, ma ei taha seda meenutada. Igatahes, viskasin kassi lauapealt maha. Paarkorda oli ka nii, et ta ei kuulnud mu tulemist ja tema äratus algas peapidi vastu maad kolksatades...Arusaadavalt, ta ehamatas ja pani oma aknakese kaudu kiirelt välja jooksu. Seda akent, kus ta välja läks, sai monteerida vastavalt vajadustele. Sai panna nii, et kass käib sisse-välja siis kui tahab. Sai panna nii, et kass saab aind sisse ja välja ei saa ja sai nii panna, et kass saab ainult välja, sisse ei saa eksole. Mina muidugi kasutasin seda viimast varianti. Kass oli päev otsa väljas ja näljas. Kui mina kell 18.00 koju jõudsin, lasin ta ikka tuppa krõbuskeid sööma. Teistele kassidele süüa ei andnud ja nemad kadusid ära. Läksid vast naabrite juurde. Paras neile kah!
Kui pererahvas koju tuli, siis mina ikka rõõmsalt kohe ukse peal hõikasin, et olen neil siin elu kergemaks teinud ja suurpuhastust teinud ja nii... Ja nende kassi ka välja õpetanud.
Ma nüüd ei tea, kas nad ise ka õnnelikud olid, aga nende kassile jäi nüüd rohkem süüa, tema ikka tänulik oli minule..
Kui teil on vaja suurpuhastust, siis pange oma kuulutused siia blogisse. Äkki aitan teid hädast välja...aga mu kingad peate kinni maksma, sest nad raiped kusevad kindlasti mu saabaste peale, enne kui arusaavad kes peremees on.
Nii palju siis asjadest mis mulle ei meeldi ja meeldivad..tegelt on neid rohkem, aga kuradi kassi-jutt võttis palju ruumi ja te kindlasti ei viitsi rohkem lugeda. Ma ei viitsi hetkel rohkem kirjutada ka.
Rivole Palju Õnne!
Tsau!
Grinch!
Kellele ei meeldi Jõulud?
Nonih, siin ma siis olen:)Grinch.
Kahju et keegi ei mäletanud:) aga samas, paljud sellest reisist ülde midagi mäletavad?
Ma tean, et Älli peaks midagi ähmaselt mäletama, teised vist ei mäleta midagi.
Kena, kohe hakkab järgmine sissekanne. Nii et, laske end lõdvaks, minge võtke endale midagi näksida, võtke sooja teed meega ja hakake lugema :)
Sunday, December 6, 2009
Mõtetute kinkide kinkimine 24.detsembril
Kurat!
Hakkasin siin mõtlema, et varsti on jõulud ju! Iga aastaga nad mulle järjest vähem meeldivad. Ise ma mitte kellelegi kinke ei tee....Pole kunagi viitsinud mõelda selle peale. Ma teen tavaliselt siis kingi, kui ma tahan kellelegi midagi kinkida. Eelmine aasta tegin Illar-Mardo Utu-le kingituse. Teadsin mis ma tahtsin talle osta. Läksin poodi, ostsin asja ära ja tulin välja. Mul läks mingi 15 minutit maksimum. Ma ei vihka ennast nii palju, et ma PEAN minema poodi ja ilgelt mõtlema kellegi peale ja arutama, et mida tal küll vaja võiks minna. Vastik ju! Siis oled ise ilgelt närvis ja tüdinenud. Lõpuks lähed lihtsama vastupanuteed ja ostad talle mingi kuradi lõhnaküünla või ma ei tea ka mida te üksteisele kingite iga aasta:). Igatahes, mina see aasta ei kingi kellelegi midagi, sest minu silmis ei ole kellelgi midagi vaja. Trini-Li muidugi oleks olnud mu esimene valik, aga ta saab niikuinii ilgelt palju kingitusi..sellepärast ma otsustasin, et ma siis ei osta talle midagi...see aasta. Alguses mõtlesin, et ostan endale kingituse, aga ma ei viitsi ise seda asja ajada ja mõelda selle peale. Aga ma tean täpselt mida ma tahan ja milline see peab välja nägema.
Kui minna tagasi kinkide tegemise juurde. Kui mina kellelegi midagi kingin, siis ma teen seda sellepärast et mulle endale ilgelt meeldib kinkida seda asja, mis ma talle ostnud olen...ma arvan, et mõnikord ongi minul endal hulka rohkem rõõmu sellest kingist kui sellel, kellele ma kingi olen teinud. Ühesõnaga, ma saan rahulolu sellest, kui ma kellelegi midagi kingin. Jõulude ajal ma arvan, ei tunne ükski inimene rahulolu sellest, et ta peab paar nädalat ennem mõtlema hakkama, et mida see tädi ja see onu tahab ja mis nende lastel vaja oleks ja mis vanaemale see aasta kinkida jne... see on jama ju! Sellega rikutaksegi oma jõulud ära... Mina olen alati oma sugulastele öelnud(see ei ole vabandus, et ma neile kinke ei ole ostnud), et minu kingitus teile on see, et ma siin teiega ühe laua taga olen, söön , joon, juttu räägin ja teie kingitud asju vastu olen tulnud võtma:)
Ja mitte ükski kingitus ei näita välja kui tähtsad need inimesed mulle on ja kui palju mulle meeldib nendega koos olla ja mis nad mulle tähendavad. Kui on vaja siis ma näitan seda välja, või siis ütlen. Minu meelest see koos veedetud aeg ongi kõige parem kingitus üksteisele...Nii et, olge koos, nautige üksteist või siis tervet seltskonda ja ei olegi rohkemat vaja....Mina saan ilma kinkideta ka aru kui väga ma kellelegi korda lähen või mida ma neile tähendan, selleks ei ole vaja mulle villaseid sokke või kaks paari aluspükse kinkida 24. detsembril.
Niisiis, mulle ei meeldi jõulud just sellepärast, et siis tehakse üksteisele kingitusi...Ma olen enda vanematele iga aasta järjest rohkem rääkinud, et ma ei taha midagi jõuludeks. Teate mis selle tagajärg on? Ma saan iga aasta järjest rohkem kingitusi! Vend just ütles, et ema ja isa on minu peale nii palju raha raisanud ja ilgelt palju kinke ostnud. Kurat! ma tunnen ennast nagu 5 aastane, kes saab iga kord mingi 5 -6 erinevat mudelautot.. nii vanaema käest, kui onude-tädide käest ja ema-isa käest...Mulle ei ole seda vaja! Ma olen neile öelnud ka, et mitte ükski kingitus ei anna seda mida ma tegelikult tahan. Mida ma tegelikult tahan? Seda ma ei ütle kellelegi. Põhjus on lihtne. Seda ei saa mulle mitte keegi kinkida ja selle saavutamisel ei saa mind ka keegi aidata. Ma pean selle niiöelda iseendale "kinkima". Ainult see toob mulle rahulolu ja hea enesetunde (mida teie püüate oma kinkidega saavutada..ma arvan vähemalt nii. Ma ei saa ju teist aru). Ja igakord kui mulle kingitakse jõuludeks asju, tuleb mulle kohe meelde, et mis mul tegelikult vaja oleks ja millest mul puudust on. Eks ma sellepärast neid jõule ka vihkan, sest siis mulle tuletatakse meelde seda mida ma ei taha endale teadvutada...Tähendab, teadvustamine on vale sõna. Ma ikka teadvustan endale iga natukese aja tagant ja elan selle mõttega...aga siis on see nagu eriti päevakorras. Ma ei taha et see mõte, et mul ei ole seda mida ma kõige rohkem tahan, oleks mul koguaeg meeles jõulude ajal.(Kurat, keeruline lause, aga ma loodan et saite sellest aru, kui ei, lugege uuesti, palun, see on tähtis lause kogu selle jutu juures:))
Ma tegelikult peale seda lugu siin ootan ühte reaktsiooni või siis niiöelda tegevust. Kui keegi selle see aasta ära teeb :)....Siis on vähemalt üks inimene kes sellest jutust on aru saanud ja mõtleb minuga ühte moodi. Loodan, et teid on rohkem!
Jõulud on ikka imeline aeg...maailma kõige ilusam aeg!
(Tohutu iroonia oli selles eelmises lauses!)
Hakkasin seda juttu siin ära seivima...ja teate mis mulle meelde tuli?
Kas keegi mäletab mis hüüdnimi mulle Slovakkia reisi ajal pandi?:)
Eks sellel ole ikka tõepõhi taga, et mees on oma nime väärt:)
Kui keegi ära ei arva, siis järgmise sissekanne sisaldabki ainult seda nime
Superstaarid hakkasid.
Kirjutamiseni!
Kirjanikuhärra Junninen
Hakkasin siin mõtlema, et varsti on jõulud ju! Iga aastaga nad mulle järjest vähem meeldivad. Ise ma mitte kellelegi kinke ei tee....Pole kunagi viitsinud mõelda selle peale. Ma teen tavaliselt siis kingi, kui ma tahan kellelegi midagi kinkida. Eelmine aasta tegin Illar-Mardo Utu-le kingituse. Teadsin mis ma tahtsin talle osta. Läksin poodi, ostsin asja ära ja tulin välja. Mul läks mingi 15 minutit maksimum. Ma ei vihka ennast nii palju, et ma PEAN minema poodi ja ilgelt mõtlema kellegi peale ja arutama, et mida tal küll vaja võiks minna. Vastik ju! Siis oled ise ilgelt närvis ja tüdinenud. Lõpuks lähed lihtsama vastupanuteed ja ostad talle mingi kuradi lõhnaküünla või ma ei tea ka mida te üksteisele kingite iga aasta:). Igatahes, mina see aasta ei kingi kellelegi midagi, sest minu silmis ei ole kellelgi midagi vaja. Trini-Li muidugi oleks olnud mu esimene valik, aga ta saab niikuinii ilgelt palju kingitusi..sellepärast ma otsustasin, et ma siis ei osta talle midagi...see aasta. Alguses mõtlesin, et ostan endale kingituse, aga ma ei viitsi ise seda asja ajada ja mõelda selle peale. Aga ma tean täpselt mida ma tahan ja milline see peab välja nägema.
Kui minna tagasi kinkide tegemise juurde. Kui mina kellelegi midagi kingin, siis ma teen seda sellepärast et mulle endale ilgelt meeldib kinkida seda asja, mis ma talle ostnud olen...ma arvan, et mõnikord ongi minul endal hulka rohkem rõõmu sellest kingist kui sellel, kellele ma kingi olen teinud. Ühesõnaga, ma saan rahulolu sellest, kui ma kellelegi midagi kingin. Jõulude ajal ma arvan, ei tunne ükski inimene rahulolu sellest, et ta peab paar nädalat ennem mõtlema hakkama, et mida see tädi ja see onu tahab ja mis nende lastel vaja oleks ja mis vanaemale see aasta kinkida jne... see on jama ju! Sellega rikutaksegi oma jõulud ära... Mina olen alati oma sugulastele öelnud(see ei ole vabandus, et ma neile kinke ei ole ostnud), et minu kingitus teile on see, et ma siin teiega ühe laua taga olen, söön , joon, juttu räägin ja teie kingitud asju vastu olen tulnud võtma:)
Ja mitte ükski kingitus ei näita välja kui tähtsad need inimesed mulle on ja kui palju mulle meeldib nendega koos olla ja mis nad mulle tähendavad. Kui on vaja siis ma näitan seda välja, või siis ütlen. Minu meelest see koos veedetud aeg ongi kõige parem kingitus üksteisele...Nii et, olge koos, nautige üksteist või siis tervet seltskonda ja ei olegi rohkemat vaja....Mina saan ilma kinkideta ka aru kui väga ma kellelegi korda lähen või mida ma neile tähendan, selleks ei ole vaja mulle villaseid sokke või kaks paari aluspükse kinkida 24. detsembril.
Niisiis, mulle ei meeldi jõulud just sellepärast, et siis tehakse üksteisele kingitusi...Ma olen enda vanematele iga aasta järjest rohkem rääkinud, et ma ei taha midagi jõuludeks. Teate mis selle tagajärg on? Ma saan iga aasta järjest rohkem kingitusi! Vend just ütles, et ema ja isa on minu peale nii palju raha raisanud ja ilgelt palju kinke ostnud. Kurat! ma tunnen ennast nagu 5 aastane, kes saab iga kord mingi 5 -6 erinevat mudelautot.. nii vanaema käest, kui onude-tädide käest ja ema-isa käest...Mulle ei ole seda vaja! Ma olen neile öelnud ka, et mitte ükski kingitus ei anna seda mida ma tegelikult tahan. Mida ma tegelikult tahan? Seda ma ei ütle kellelegi. Põhjus on lihtne. Seda ei saa mulle mitte keegi kinkida ja selle saavutamisel ei saa mind ka keegi aidata. Ma pean selle niiöelda iseendale "kinkima". Ainult see toob mulle rahulolu ja hea enesetunde (mida teie püüate oma kinkidega saavutada..ma arvan vähemalt nii. Ma ei saa ju teist aru). Ja igakord kui mulle kingitakse jõuludeks asju, tuleb mulle kohe meelde, et mis mul tegelikult vaja oleks ja millest mul puudust on. Eks ma sellepärast neid jõule ka vihkan, sest siis mulle tuletatakse meelde seda mida ma ei taha endale teadvutada...Tähendab, teadvustamine on vale sõna. Ma ikka teadvustan endale iga natukese aja tagant ja elan selle mõttega...aga siis on see nagu eriti päevakorras. Ma ei taha et see mõte, et mul ei ole seda mida ma kõige rohkem tahan, oleks mul koguaeg meeles jõulude ajal.(Kurat, keeruline lause, aga ma loodan et saite sellest aru, kui ei, lugege uuesti, palun, see on tähtis lause kogu selle jutu juures:))
Ma tegelikult peale seda lugu siin ootan ühte reaktsiooni või siis niiöelda tegevust. Kui keegi selle see aasta ära teeb :)....Siis on vähemalt üks inimene kes sellest jutust on aru saanud ja mõtleb minuga ühte moodi. Loodan, et teid on rohkem!
Jõulud on ikka imeline aeg...maailma kõige ilusam aeg!
(Tohutu iroonia oli selles eelmises lauses!)
Hakkasin seda juttu siin ära seivima...ja teate mis mulle meelde tuli?
Kas keegi mäletab mis hüüdnimi mulle Slovakkia reisi ajal pandi?:)
Eks sellel ole ikka tõepõhi taga, et mees on oma nime väärt:)
Kui keegi ära ei arva, siis järgmise sissekanne sisaldabki ainult seda nime
Superstaarid hakkasid.
Kirjutamiseni!
Kirjanikuhärra Junninen
Subscribe to:
Posts (Atom)