Mõtetute kinkide kinkimine 24.detsembril

Kurat!
Hakkasin siin mõtlema, et varsti on jõulud ju! Iga aastaga nad mulle järjest vähem meeldivad. Ise ma mitte kellelegi kinke ei tee....Pole kunagi viitsinud mõelda selle peale. Ma teen tavaliselt siis kingi, kui ma tahan kellelegi midagi kinkida. Eelmine aasta tegin Illar-Mardo Utu-le kingituse. Teadsin mis ma tahtsin talle osta. Läksin poodi, ostsin asja ära ja tulin välja. Mul läks mingi 15 minutit maksimum. Ma ei vihka ennast nii palju, et ma PEAN minema poodi ja ilgelt mõtlema kellegi peale ja arutama, et mida tal küll vaja võiks minna. Vastik ju! Siis oled ise ilgelt närvis ja tüdinenud. Lõpuks lähed lihtsama vastupanuteed ja ostad talle mingi kuradi lõhnaküünla või ma ei tea ka mida te üksteisele kingite iga aasta:). Igatahes, mina see aasta ei kingi kellelegi midagi, sest minu silmis ei ole kellelgi midagi vaja. Trini-Li muidugi oleks olnud mu esimene valik, aga ta saab niikuinii ilgelt palju kingitusi..sellepärast ma otsustasin, et ma siis ei osta talle midagi...see aasta. Alguses mõtlesin, et ostan endale kingituse, aga ma ei viitsi ise seda asja ajada ja mõelda selle peale. Aga ma tean täpselt mida ma tahan ja milline see peab välja nägema.

Kui minna tagasi kinkide tegemise juurde. Kui mina kellelegi midagi kingin, siis ma teen seda sellepärast et mulle endale ilgelt meeldib kinkida seda asja, mis ma talle ostnud olen...ma arvan, et mõnikord ongi minul endal hulka rohkem rõõmu sellest kingist kui sellel, kellele ma kingi olen teinud. Ühesõnaga, ma saan rahulolu sellest, kui ma kellelegi midagi kingin. Jõulude ajal ma arvan, ei tunne ükski inimene rahulolu sellest, et ta peab paar nädalat ennem mõtlema hakkama, et mida see tädi ja see onu tahab ja mis nende lastel vaja oleks ja mis vanaemale see aasta kinkida jne... see on jama ju! Sellega rikutaksegi oma jõulud ära... Mina olen alati oma sugulastele öelnud(see ei ole vabandus, et ma neile kinke ei ole ostnud), et minu kingitus teile on see, et ma siin teiega ühe laua taga olen, söön , joon, juttu räägin ja teie kingitud asju vastu olen tulnud võtma:)
Ja mitte ükski kingitus ei näita välja kui tähtsad need inimesed mulle on ja kui palju mulle meeldib nendega koos olla ja mis nad mulle tähendavad. Kui on vaja siis ma näitan seda välja, või siis ütlen. Minu meelest see koos veedetud aeg ongi kõige parem kingitus üksteisele...Nii et, olge koos, nautige üksteist või siis tervet seltskonda ja ei olegi rohkemat vaja....Mina saan ilma kinkideta ka aru kui väga ma kellelegi korda lähen või mida ma neile tähendan, selleks ei ole vaja mulle villaseid sokke või kaks paari aluspükse kinkida 24. detsembril.

Niisiis, mulle ei meeldi jõulud just sellepärast, et siis tehakse üksteisele kingitusi...Ma olen enda vanematele iga aasta järjest rohkem rääkinud, et ma ei taha midagi jõuludeks. Teate mis selle tagajärg on? Ma saan iga aasta järjest rohkem kingitusi! Vend just ütles, et ema ja isa on minu peale nii palju raha raisanud ja ilgelt palju kinke ostnud. Kurat! ma tunnen ennast nagu 5 aastane, kes saab iga kord mingi 5 -6 erinevat mudelautot.. nii vanaema käest, kui onude-tädide käest ja ema-isa käest...Mulle ei ole seda vaja! Ma olen neile öelnud ka, et mitte ükski kingitus ei anna seda mida ma tegelikult tahan. Mida ma tegelikult tahan? Seda ma ei ütle kellelegi. Põhjus on lihtne. Seda ei saa mulle mitte keegi kinkida ja selle saavutamisel ei saa mind ka keegi aidata. Ma pean selle niiöelda iseendale "kinkima". Ainult see toob mulle rahulolu ja hea enesetunde (mida teie püüate oma kinkidega saavutada..ma arvan vähemalt nii. Ma ei saa ju teist aru). Ja igakord kui mulle kingitakse jõuludeks asju, tuleb mulle kohe meelde, et mis mul tegelikult vaja oleks ja millest mul puudust on. Eks ma sellepärast neid jõule ka vihkan, sest siis mulle tuletatakse meelde seda mida ma ei taha endale teadvutada...Tähendab, teadvustamine on vale sõna. Ma ikka teadvustan endale iga natukese aja tagant ja elan selle mõttega...aga siis on see nagu eriti päevakorras. Ma ei taha et see mõte, et mul ei ole seda mida ma kõige rohkem tahan, oleks mul koguaeg meeles jõulude ajal.(Kurat, keeruline lause, aga ma loodan et saite sellest aru, kui ei, lugege uuesti, palun, see on tähtis lause kogu selle jutu juures:))
Ma tegelikult peale seda lugu siin ootan ühte reaktsiooni või siis niiöelda tegevust. Kui keegi selle see aasta ära teeb :)....Siis on vähemalt üks inimene kes sellest jutust on aru saanud ja mõtleb minuga ühte moodi. Loodan, et teid on rohkem!

Jõulud on ikka imeline aeg...maailma kõige ilusam aeg!
(Tohutu iroonia oli selles eelmises lauses!)

Hakkasin seda juttu siin ära seivima...ja teate mis mulle meelde tuli?
Kas keegi mäletab mis hüüdnimi mulle Slovakkia reisi ajal pandi?:)
Eks sellel ole ikka tõepõhi taga, et mees on oma nime väärt:)
Kui keegi ära ei arva, siis järgmise sissekanne sisaldabki ainult seda nime

Superstaarid hakkasid.
Kirjutamiseni!
Kirjanikuhärra Junninen