Saturday, January 9, 2010

Alkohol

Täna on õige päev kirjutada joomisest. On laupäev, kell on 13:01.
Natukene aega tagasi just ärkasin. Pea valutab hirmsasti. Ema on pahane mu peale, et ma ikka veel hommikumantlis olen. Mul oli plaan täna tööd teha, aga sellest ei tule midagi välja arvatavasti. Tiit läks juba hommiku vara tööd tegema. Ta on mu peale pahane. Teate kuidas ma seda tean? Ta ei tulnud mind äratama. Tavaliselt ta ikka tuleb ja ütleb,et hakkame nüüd minema. Täna ta ei tulnud. Kuri on.
Eks tal ole põhjust ka. Me jõime Teeduga jälle ühe Tiidu viina ära! Tal oli liitrine viin. Sellest oli pealt natukene võetud. See oli Trini-Li sünniviin. Mis oli eelmiseaasta mai kuust saadik seisnud. Ja me jõime Teeduga selle kõik ära. Ise ka praegu imestan, et kuidas me seda suutsime. Kui mõtlema hakata, siis ega me ju väga kõvad viinajoojad ei ole. Ma mõtlen just koguste poolest, aga no see kogus oli küll liiga palju meile mõlemale. Mida muidugi ilmekalt näitab ka minu praegune olukord. Pean vist selle viina Tiidule ikka tagasi ostma. Või siis isegi natukene rohkem, sest ega see ei ole nüüd esimene viin mis me Tiidu kapist oleme võtnud ja päkad silma ajanud:) Ja kindlasti ei ole see ka viimane. Tiit siin ikka naljatledes(ma loodan) ütleb vahel, et nüüd pean kodus joodikpoegade eest viina ka peitma hakkama. Siiamaani ta ei ole seda õnneks teinud. Aitäh Tiit, sa oled parim isa kes mul on...ja ainuke. Ja sinu lause jääb alatiseks minu kõrvu kumisema ja ütlen ka seda teisetele alati edasi. Enne lõpeb koera nokust kusi, kui Tiidu kodust viin.(see oli nüüd natukene ilusamini öeldud kui seda Tiit teeb:). Aga see on tõsi.
Aga kurat! Kus meil oli eile ikka lõbus! Saime Teeduga kõik jutud räägitud ja kõikidest muredest saime lahti. No kas just kohe lahti, aga saime ära räägitud! Meil oli nii lõbus ja nii äge ! Tõesõna, ma ei mäletagi millal viimati oma vennaga nii pikalt sain normaalse inimese moodi rääkida ja ühe laua taga viina juua. Seda vist ei olegi toimunud, et me kahekesi ainult joome. Super õhtu! Tiit, tänu sinule said su pojad normaalselt läbi. Sa peaksid hetkel õnnelik olema selle üle. Ei oleks olnud sinu "päästja viina" ei oleks seda ägedat õhtut olnud.
Saaks nüüd jalad alla ja hommikumantli ka seljast ära, siis oleks juba garanteeritud äge nädalalõpp....aga no ei suuda veel...Ema tõi siia voodi juurde mulle saiad ka. Mul on maailma parim ema! Isegi kui ta kuri on ja pahanadab, et miks te pidite ikka kõik viina ära jooma!? Kas ei saanud siis piirduda mõne pitsiga? Ema! Mehed vahel võtavad viina. Ja kurat, eile oli selline päev, kus ei saanud lihtsalt kahe pitsiga hakkama. Selleks, et me oma mured kõik räägitud saaks läks natukene rohkem vaja...natukene liiga palju läks vaja. Aga nüüd on see tehtud ja möödanik.
Mis seal ikka.
Juha helistas, läheme uisutama vist kuhugi... Hakkan ennast liigutama. Tagumiku verevarustus on ka alla normi vist juba...Valus on istuda.
Lõpetan!
Minge õue! See aasta on liiga hull talveilm, et seda ainult toaaknast vaadata. Nautige, hingake seda! Ja ärge siis viinaga liialdage. Kui vähegi võimalik. Aga kui on vaja, siis võtke. Täpselt nii palju kui vaja, sest viin on tegelt hea ja vahel on teda vaja. Aga ainult mõistuse piires, ja kui piir on üle, siis laske edasi. Iga inimene teab kuidas ta joob ja mis ta teeb. Aga pärast peate lihtsalt kainepeaga vastutama selle eest mis eelmine õhtu juhtus. Selle peale mõelge
Raimole Palju Palju õnne!
Sinu auks ma võtsin eile ka viinakest. Eks see natukene sinu süü ka ole, et Tiit ja Marika kurjad on. Aga iga lonks oli seda väärt ma ütlen, vahemalt eile.

Tsau!

2 comments:

  1. Nagu su särgilgi on kiri joo mõistuse piires aga inim mõistus on piiritu.

    Ja isa ei kutsun sind arvatavast selle pärast et väljas oli liiga külm et metsa minna.

    ReplyDelete
  2. Ega me metsa ei olekski läinud. Lumi ju nii paks, sinna upuks ära ju..Aga tööd oli vaja teha küll...

    ReplyDelete